Mis on X-jalgsus

Genu valgum ehk x-jalgsuse asend

Genu valgum asend esineb siis, kui seismisel on mediaalsete malleoluste vaheline kaugus suurem kui põlveliigeste vahel. Genu valgumi korral mõjuvad põlveliigese lateraalsele küljele suuremad jõud kui mediaalsele ja iseloomulik on põlveliigese mediaalsete sidemete pinge samas kui lateraalsed pinnad on kokkusurutud.

Kui lateraalne nurk põlveliigeses on väiksem kui 165°, nimetatakse seda liigseks genu valgum asendiks (Joonis 1 B).

Vastsündinutel ja imikutel esineb mõõdukas genu varum asend. Esimestel elukuudel kasvavad jäsemed võrreldes pea ja kerega kiiremini, oma mõju avaldab väikelapse kehasegmentide arengule ka gravitatsioon. Seetõttu on tavapäraselt 8.–9. elukuul, kui laps tuleb seisvasse asendisse, tema põlveliigestes frontaaltasapinnas nähtav genu varum asend(1).

Füsioloogiline genu varum asend hakkab tavaliselt taanduma lapse seisma ja kõndima hakkamisel ning umbes 18 kuu vanuselt on alajäseme segmendid sirgelt joondatud. 2.–4. eluaasta jooksul VÕIB välja kujuneda genu valgum.

Kolmeaastaselt on hinnanguliselt 7580% lastest kerge genu valgum (mediaalsete malleoluste vahe sirgete jalgadega seistes mõõdulindiga mõõdetuna 2–5cm). Seejärel genu valgum asend üldiselt taandub ning 6.–7. eluaastal kujuneb välja alajäseme normipärane joondatus (1,2,3).

  • Mis on X-jalgsus

Patoloogiline genu valgum asend vajab sageli meditsiinilist sekkumist (4). Liiga suure nurga (>10°) püsima jäämine pärast kaheksandat eluaastat võib lapsele tekitada valu (põlves, reies või sääres) ning ebamugavust kõndimisel, kuna põlvede mediaalsete pindade vahel tekib hõõrdumine (5,6).

Põlveliigese joondatuse häirete püsimine võib pikemas perspektiivis suurendada põlveliigese osteoartriidi väljakujunemise või süvenemise võimalust (7,8).

Genu Valgum asendi diagnoosimine lastel

Genu valgum’i asend on kliiniliselt diagnoositav ning selle diagnoosiga patsiendid on enamasti asümptomaatilised, kuid osadel juhtudel võib põlve mediaalsel küljel ja hüppeliigeses esineda valu (16). Mediaalset malleooluste vahekaugust kasutatakse genu valgum’i asendi ulatuse hindamiseks.

See on vahemaa mediaalsete malleooluste vahel, kui patsient on seisvas asendis ja mediaalsed reieluu kondüliidid puutuvad omavahel õrnalt kokku. Kui tulemus on 5 sentimeetrit või rohkem, on tegemist füsioloogilise genu valgum’i asendiga (17).

Alajäsemete koronaaltasapinna nurke saab analüüsida põlve keskosa kõrvalekaldest mehaanilise telje suhtes ja tibiofemoraalse nurga (TFN) põhjal. Mehaaniline telg on joon, mis ühendab reieluupea keskosa hüppeliigese keskosaga. Normaalse koronaaltasapinna joonduse puhul mehaaniline telg läbib põlve keskosa. Kui selle telje puhul esineb lateraalne või mediaalne kõrvalekalle, on tegemist vastavalt kas vaarus- või valgus-asendiga (Patel ja Nelson 2020).

TFN on hea meetod hindamaks uuritavate genu valgum’i ja genu varum’i asendi muutuseid ning tulemus ei sõltu mõõtjast. TFN on nurk reieluu anatoomilise telje ja sääreluu anatoomilise telje vahel. Röntgeniuuringut ei tehta lastele füsioloogilise valgus-asendi korral.

Seda kasutatakse siis, kui on asümeetrilisi leide; või esineb kliiniliselt liiga ulatuslik genu valgum’i asend vanusegrupis, kus füsioloogiline genu valgum’i asend peaks olema taandunud (Patel ja Nelson 2020).

Genu Valgum asendi ravimeetodid

Konservatiivsed meetodid

Valitseb üldine seisukoht, et alla seitsmeaastase lapse füsioloogiline genu valgum asend taandub ilma ravita (10, 5, 9, 3). Ravi on vajalik siis, kui genu valgum asend süveneb ning hakkab lapsele tekitama ebamugavust või valu (5).

Sellisel juhul peaks esimese võimalusena proovima konservatiivseid ravimeetodeid. Kirjandusest selgub, et liigeste ja lihaste mõjutamiseks on tänapäeval kasutusel erinevaid vahendeid.

Palju on uuritud kinesioloogilise teibi mõju neuroskeletomuskulaarsele süsteemile (11, 12, 13, 14, 15) kirjeldavad mehaanilise korrektsiooni tehnikat kui võimalust lihase, fastsia või liigese mõjutamiseks, mille tulemusel keha adapteerub stiimulile ja toimub muutus soovitud suunas.

Kinesiolooglise teibi kasutamise miinuseks on ühe teibi lühike kasutusaeg – elastsed polümeerid hakkavad nõrgenema kolme kuni viie päeva pärast.

Kirurgilised meetodid

Patoloogilise genu valgum asendi kirurgilise ravi peaeesmärk on liigese korrektse joondatuse taastamine. Seisundi korrigeerimiseks kasutatakse erinevaid luu kasvu mõjutavaid võtteid, sh osalist epifüsiodeesi, hemiepifüüsi klammerdamist või osteotoomiat (4).

Kuna olemasolevad toimivad lahendused on kas invasiivsed või nende kasutuselevõtt vajab spetsialisti sekkumist, siis tekkis vajadus lihtsama ja kergemini kättesaadava korrigeerimise meetodi järele. Alates 2012 aastast on Tartu Ülikooli teadlased koostöös Tartu Tervishoiu kõrgkooli spetsialistidega tegelenud genu valgum asendit mõjutavate survetundlike retuuside, GV Correct, väljaarendamise- ja testimisega.

X-jalgsuse esinemine lastel

Uuringute kohaselt esineb genu valgum asendit 2%-14.5% algkooli ealistest lastest vanuses 7-14 aastat(18,19,20,21)

On täheldatud, et ülekaalulisus võib oluliselt mõjutada genu valgum esinemissagedust ja selle tekke võimalust (22,23,24)

Viidatud kirjandus

  1. Stout, J. L. (2006). Gait: Development and Analysis. Raamatus: Campbell, S. K., Vander Linden D. W., Palisano, R. J. (Ed.-s.). Physical Threapy for Children 3th ed. St.Louis: Saunders Elsevier.
  2. Kendall, F. P., McCreary, E. K., Provance, P. G., Rodgers, M. M., Romani, W. A. (2005). Muscles testing and function with posture and pain. 5th ed. Philadelphia: Lippincott Williams & Wilkins.
  3. Jesse, M. W., Leach, J. (2012). Orthopedic Conditions. Raamatus: Campbell, S. K., Palisano, R. J., Orlin, M. N. (Ed.-s.). Physical Threapy for Children 4th ed. St. Louis.: Elsevier Saunders.
  4. White, G., R., Menico, G., A. (1995). Genu Valgum in Children: Diagnostic and Therapeutic Alternatives. Journal of the American Academy of Orthopaedic Surgeons, 3: 275 – 283.
  5. Espandar, R., MD, Mortazavi, S.M-J., Taghi, B. (2010). Angular Deformities of the Lower Limb in Children. Asian J Sports Med. 2010 Mar; 1(1): 46–53.
  6. Guzman, H., Yaszay, B., Scott, V. P., Bastrom, T. P., Mubarak, S. J. (2011). Early experience with medial femoral tension band plating in idiopathic genu valgum. Journal of Children’s Orthopaedics, 5(1): 11–17. doi:10.1007/s11832-010-0310-6
  7. Sharma, L. (2007). The Role of Varus and Valgus Alignment in Knee Osteoarthritis. Arthritis & Rheumatism, 56(4): 1044 – 1047. doi: 10.1002/art.22514
  8. Sharma, L., Chimel, J. S., Almagor, O., Felson, D., Guermazi, A., Roemer, F., Lewis, C. E., Segal, N., Torner, J., Derek, T., Cooke, V., Hietaps, J., Lynch, J., Nevitt, M. (2013). The Role of Varus and Valgus Alignment in the Initial Development of Knee Cartilage Damage by MRI: the MOST Study. Annals of the Rheumatic Diseases, 72(2): 235 – 40. doi:10.1136/annrheumdis-2011-201070
  9. Fabry, G. (2010). Clinical practice. Static, axial, and rotational deformities of the lower extremities in children. European Journal of Pediatrics, 169(5):529-34. doi:10.1007/s00431-009-1122-x
  10. Sass, P., Hassan, G. (2003). Lower extremity abnormalities in children. Am Fam Physician. 2003 Aug 1;68(3):461-8.
  11. Lin, J., J., Hung, C., J., Yang, P., L. (2011). The effects of scapular taping on electromyographic muscle activity and proprioception feedback in healthy shoulders. Journal of Orthopaedic Research, 29(1):53-7. doi:10.1002/jor.21146
  12. An, H. M., Miller, C., McElveen, M., Lynch, J. (2012). The Effect of Kinesio Tape® on Lower Extremity Functional Movement ScreenTM Scores. International Journal of Exercise Science, 5(3) : 196-204. http://rocktape.net/downloads/ktandfmsstudy.pdf (31.03.2015)
  13. Choi, Y. K., Nam, C. W., Lee, J. H., Park, Y. H. (2013). The Effects of Taping Prior to PNF Treatment on Lower Extremity Proprioception of Hemiplegic Patients. Journal of Physical Therapy Science, 25(9): 1119–1122. doi:10.1589/jpts.25.1119
  14. Tamburella, F., Scivoletto, G., Molinari, M. (2014). Somatosensory inputs by application of KinesioTaping: effects on spasticity, balance, and gait in chronic spinal cord injury. Frontiers in Human Neuroscience, 8: 367. doi:10.3389/fnhum.2014.00367
  15. Kase, K., Wallis, J., Kase, T. (2003). Clinical Therapeutic Applications of the Kinesio Taping Method. 2nd ed. Japan: Ken Ikai Co. Ltd.
  16. Patel, M., Nelson, R. (2020). Genu valgum. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK559244/
  17. Viigand, K., Utsal, Ü. (2012). O- ja X-jalad. https://www.kliinikum.ee/wp-content/uploads/2019/12/o_ja_x_jalad.pdf
  18. Maria Célia Cunha Ciaccia,Camila Nazareth Pinto,Fernanda da Costa Golfieri,Tales Ferreira Machado,Lívia Lopes Lozano,João Marcel Sanseverino Silva,and Vera Esteves Vagnozzi Rullo (2017). Prevalence Of Genu Valgum In Public Elementary Schools In The City Of Santos (Sp), Brazil https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5737256/#B12PREVALENCE OF GENU VALGUM IN PUBLIC ELEMENTARY SCHOOLS IN THE CITY OF SANTOS (SP), BRAZIL[i]
  19. Karimi-Mobarake Mahmoud, Kashefipour Alireza, Yousfnejad Zahra (2005). The Prevalence of Genu Varum and Genu Valgum in Primary School Children in Iran 2003-2004 https://www.researchgate.net/publication/26562326_The_Prevalence_of_Genu_Varum_and_Genu_Valgum_in_Primary_School_Children_in_Iran_2003-2004
  20. Michał Brzeziński, Zbigniew Czubek, Aleksandra Niedzielska, Marek Jankowski, Tomasz Kobus, Zbigniew Ossowski (2019). Relationship Between Lower-Extremity Defects And Body Mass Among Polish Children: A Cross-Sectional Study https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30777046/
  21. Martina Bell Jiménez Aparicio, Jaime José Gutiérrez Gomez, Eloy Bernal Diaz, Adriana Jocelyn Montero Pascasio (2018). Prevalencia De Deformaciones Óseas En Extremidades Inferiores En Niños De 2 A 14 Años Residentes De La Comunidad El Jobo, Tuxtla Gutiérrez, Chiapas, México http://scholar.googleusercontent.com/scholar?q=cache:8t9NseHhG84J:scholar.google.com/&hl=en&as_sdt=0,5
  22. V. R. S. Putri, N. W. Tianing, A. W. Indrayani, A. Wibawa, and S. A. P. Thanaya (2020). Prevalence of Genu Valgum in Children Aged 10-12 Years with Excessive Body Weight (Overweight/Obesity) in Sanur Kaja Village, Denpasar https://ejournal2.undip.ac.id/index.php/jekk/article/view/7727
  23. B Bonet Serra, A Quintanar Rioja, M Alavés Buforn, J Martínez Orgado, M Espino Hernández, F J Pérez-Lescure Picarzo (2003). Presence of genu valgum in obese children: cause or effect? https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12628094/
  24. Agnieszka Jankowicz-Szymanska, Edyta Mikolajczyk (2016). Genu Valgum and Flat Feet in Children With Healthy and Excessive Body Weight https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26914720/
Võta meiega ühendust

Soovid olla kursis uudistega ja tahaksid olla esimeste seas, kes toodet saab osta? Liitu meie uudiskirjaga